Kui kodus on raske
Lapse õigused.
Kümme lauset, mida iga laps peaks teadma. Mahub ühele A4-lehele.
Sinu õigused, kui vanemad tülitsevad või lähevad lahku
- Vanemate tüli ega lahkuminek ei ole sinu süü.Selle eest vastutavad täiskasvanud.
- Sa võid armastada mõlemat vanemat.Ühe armastamine ei tee teisele liiga. Kui see on sulle turvaline, võid suhelda mõlemaga.
- Sa ei pea poolt valima.Sa ei pea ütlema, kumb on parem või kellel on õigus.
- Sa ei pea olema sõnumitooja.Täiskasvanud räägivad omavahel ise ja hoolitsevad ise oma murede eest.
- Sa ei pea kuulama, kuidas ühest vanemast halvasti räägitakse.Võid öelda: „Palun ära räägi mulle nii.“
- Sa ei pea hoidma saladusi, mis teevad sulle muret.Sellisest saladusest võid rääkida täiskasvanule, keda usaldad.
- Sinu tunded on lubatud.Võid olla kurb, vihane, segaduses või ka rõõmus.
- Sinu arvamust tuleb kuulata.Otsustamine on täiskasvanute töö, mitte sinu oma.
- Sul on õigus olla kaitstud.Kui keegi teeb sulle haiget või sa kardad, räägi sellest kohe täiskasvanule, keda usaldad.
- Sul on õigus abi küsida.Lasteabi 116 111 vastab ööpäev läbi ja kõne on tasuta.
Täiskasvanu, kellega saan rääkida:Telefon:
116 111Lasteabi · lasteabi.ee112Hädaohuslapsepoolel.ee
lapsepoolel.ee
Lapsevanemale
Paarisuhe lõpeb.
Vanemlus jätkub.
Last kahjustab eelkõige tüli, mitte lahkuminek ise.
Kuidas öelda lapsele, et me läheme lahku
- Rääkige lapsega võimalusel koos ja enne, kui üks vanem välja kolib. Hea on seda teha umbes nädal varem.
- Öelge lihtsalt, mis muutub: kus laps elab ja millal ta kumbagi vanemat näeb.
- Korrake mitu korda, et laps ei ole milleski süüdi.
- Öelge välja, et te mõlemad armastate teda edasi.
- Lahkumineku põhjuseid ei pea laps teadma.
- Laske lapsel küsida. Samad küsimused tulevad mitu korda ja see on tavaline.
Mida teha ja mida vältida
Tee nii
- Räägi teisest vanemast lapse kuuldes lugupidavalt või neutraalselt.
- Lase lapsel teisest kodust rõõmuga rääkida.
- Lepi asjad teise vanemaga kokku otse: sõnumi, kõne või kirjaga.
- Hoia lapse päevakava võimalikult samana.
- Ütle lapsele, et ta võib teist vanemat igatseda.
- Küsi lapse arvamust. Otsuse teevad täiskasvanud.
- Hoidke kokkulepped püsivana. Pidevad muudatused ja vaidlused teevad lapse elu ebakindlaks.
- Ütle „meie laps“, mitte „minu laps“, ja nimeta teist vanemat lapse ees „isaks“ või „emaks“, mitte eesnimega.
Väldi seda
- Ära halvusta teist vanemat lapse kuuldes.
- Ära saada lapsega teisele vanemale sõnumeid ega arveid.
- Ära küsitle last selle kohta, mis teises kodus toimub.
- Ära pane last otsustama, kumma juures ta elab.
- Ära jaga lapsega täiskasvanute muresid: raha, kohtuasju, solvumisi.
- Ära pahanda, kui lapsel oli teises kodus tore.
Halvustamine pöördub sinu enda vastu
Kahes suures uuringus tundsid lapsed end kaugemana mõlemast vanemast, kõige rohkem sellest, kes teist rohkem halvustas.
Kui märkad seda iseendas
Lahkumineku valu, hirm, viha või varasemad traumad võivad panna vanema last teisest vanemast eemale hoidma, isegi kui ta seda ei kavatse. Võõrandav vanem võib olla ise haavatud. See on mõistetav, kuid laps kannatab selle all.
Mida teha
- Pane tähele, millal räägid lapse kuuldes teisest vanemast halvasti või tunned kergendust, kui kohtumine jääb ära.
- Eralda oma tunded lapse omadest. Sinu viha teise vanema vastu ei pea saama lapse vihaks.
- Otsi tuge endale: psühholoog, perearst või tugigrupp aitavad valuga toime tulla.
- Kui kardad lapse turvalisuse pärast, räägi sellest lastekaitsetöötajaga, mitte lapsega.
Abi küsimine ei tee sinust halba vanemat. See on üks parimaid asju, mida saad lapse heaks teha.
„Mina tean, mis lapsele parim“
Vanem tunneb oma last hästi, kuid lapsel on oma kogemus ja oma tunded. Kui last ei kuulata, tunneb ta, et tema arvamus ei loe. Ärakuulamine on lapse õigus.
Kuidas last kuulata
- Küsi ja kuula lõpuni. Ära paranda ega vaidle kohe vastu.
- Küsi, mida laps tunneb mõlema kodu kohta, mitte ainult seda, mida sa loodad kuulda.
- Ära räägi lapse eest. Lase tal oma sõnadega öelda, mis talle oluline on.
- Kui laps ütleb midagi, mis sulle ei meeldi, ära karista ega solvu. Muidu ta ei räägi enam.
- Kuulamine ei tähenda, et laps otsustab. Ütle talle: „Ma kuulan sind. Otsuse teeme meie, täiskasvanud, ja arvestame sinu sõnadega.“
- Lapse soov ja tema parim huvi ei lange alati kokku: soov võib tulla hirmust, lojaalsusest ühe vanema vastu või kellegi teise mõjust. Seepärast ei tohi panna last kandma otsust, mis on täiskasvanute vastutus.
Kui vanem räägib alati lapse eest ja ütleb, et laps „ise ei taha“, aga laps ei saa seda kellelegi teisele öelda, on see hoiatusmärk.
Laps ei taha teise vanema juurde minna
Sellel võib olla mitu põhjust. Ära tee kiiret järeldust.
- Laps igatseb sind või kardab sulle haiget teha.
- Tal on raske kahe kodu vahel liikuda: teised reeglid, sõbrad on kaugel.
- Ta tunneb, et peab poolt valima.
- Teises kodus juhtus midagi, mis teda hirmutas.
- Lapsel võib lihtsalt olla ühe vanemaga rohkem ühist. See võib ajas muutuda.
- Last võivad mõjutada ka teised täiskasvanud: uus elukaaslane, vanavanemad või sõbrad.
Mida teha
- Kuula last rahulikult ja ilma küsitlemata.
- Räägi teise vanemaga sellest, mida laps ütles.
- Kui te omavahel kokkuleppele ei jõua, pöörduge perelepitusse.
- Kui kahtlustad, et lapsele tehakse liiga, pöördu kohaliku lastekaitsetöötaja poole või helista Lasteabi numbril 116 111.
- Kui lapsi on mitu, võivad nende tunded olla erinevad. Kuula igaüht eraldi.
Tunnen, et last pööratakse minu vastu
- Hoia suhe lapsega soe ja etteaimatav. Pea kokkulepetest kinni.
- Ära vasta samaga ega halvusta teist vanemat vastu.
- Ära nõua lapselt selgitusi ega poole valimist.
- Pane kirja faktid ilma hinnanguteta: kuupäevad, ärajäänud kohtumised, sõnumid.
- Otsi abi varakult: võõrandamine ei kao iseenesest ja mida kauem see kestab, seda rohkem see last kahjustab. Riiklik perelepitus on tasuta ja kohalik lastekaitsetöötaja saab nõu anda.
- Kirjelda spetsialistile käitumist, mitte silti. Ütle „laps ei ole kolm kuud minu juures käinud“, mitte „last võõrandatakse“.
Mõiste kohta loe lähemalt: Mõisted lihtsas keeles.
Kui laps on juba eemaldunud, loe edasi: Kui laps on sinust juba eemaldunud.
Kui tunned end lahkumineku pärast süüdi
Kui lahkuminek tuli sinu otsusest, võid tunda, et lapsel ongi õigus sind süüdistada. Süütunne võib panna sind kõiges järele andma, loobuma oma ajast lapsega või jätma lapse teise vanema juurde, et kellelegi mitte haiget teha.
Mida meeles pidada
- Lahkuminek ei tee sinust halba vanemat. Laps vajab sind ka edaspidi.
- Otsus, kus laps elab ja kui palju ta kumbagi vanemat näeb, peab lähtuma lapse huvidest, mitte sinu süütundest.
- Järeleandlikkus ei paranda suhet. Laps vajab vanemat, kes on soe ja kindel.
- Kui laps sind tõrjub, ei pruugi põhjus olla sinus. Laps võib korrata seda, mida ta on kuulnud.
- Pane tähele, kas lapse sõnad kõlavad nagu täiskasvanu omad: süüdistused täiskasvanute asjade kohta või väljendid, mida ta varem ei kasutanud.
Ole aus ka enda vastu. Kui oled teinud vigu, tunnista neid. Aga ära võta endale süüd selle eest, mida teine täiskasvanu lapsele räägib.
Kui elate koos
Võõrandamine ei eelda lahkuminekut. Ka koos elav vanem võib last teise vanema vastu pöörata, näiteks kui ta tahab lapse tähelepanu ainult endale või otsustada kasvatuse üle üksi.
Märgid
- Üks vanem halvustab teist lapse kuuldes või teeb temast nalja.
- Kõik lapse asjad ja otsused käivad ainult ühe vanema kaudu.
- Laps peab valima, kellega aega veeta, ja tunneb end süüdi, kui valib teise.
- Teise vanema reegleid ja sõnu tehakse lapse silmis tähtsusetuks.
Mis aitab
- Rääkige teineteisega, mitte lapse kaudu. Erimeelsusi arutage lapse kuuldeta.
- Paari- või perenõustamine aitab leida ühise keele.
- Ütle lapsele: „Sa võid meid mõlemaid armastada.“
- Kui olukord teeb lapsele haiget ega muutu, pöördu kohaliku lastekaitsetöötaja poole.
Kui laps on sinust juba eemaldunud
See on kaotus ja see teeb haiget. Osa lapsi otsib vanemaga uuesti kontakti, kui nad suuremaks kasvavad. Sinu ülesanne on hoida uks lahti.
Hoia uks lahti
- Anna aeg-ajalt märku, et ootad, aga ära oota vastust: lühike sõnum, kaart või sünnipäevasoov, näiteks kord kuus ja tähtpäevadel. Ära nõua kohtumist ega vabandust, sest surve teeb vastuseisu tugevamaks.
- Kirjuta kergelt: mida sa tegid, et mõtled talle. Ilma etteheidete, süütunde ja kohtuasjadeta.
- Kui laps on palunud mitte kirjutada, austa seda. Jäta alles ainult tähtpäevad, näiteks sünnipäev. Kui kohus või lastekaitse on suhtlust piiranud, järgi seda.
- Kui laps tuleb kohtuma, lase tal tempo määrata. Lühike ja rahulik kohtumine on parem kui pikk ja pingeline.
- Ära alusta minevikust ega teisest vanemast. Ära halvusta teist vanemat ka siis, kui laps sinust halvasti räägib.
- Ära vaidle lapse mälestustega. Ütle: „Ma kuulen, et sul oli raske.“ Kui oled teinud vigu, tunnista neid lihtsalt.
- Ära kirjuta konfliktist sotsiaalmeedias. Laps võib seda lugeda.
Küsi endalt ausalt
Laps võib eemalduda ka põhjusega, näiteks kui peres oli vägivald, hirm või pidev tüli. Sageli on põhjusi mitu korraga. Mõtle, kas lapsel võib olla põhjus, mida sa ei näe. See ei ole süüdistus, vaid aitab sul last paremini mõista. Vajadusel küsi hinnangut psühholoogilt.
Loe lähemalt: Mõisted lihtsas keeles.
Otsi abi
- Pöördu kohaliku lastekaitsetöötaja poole. Kirjelda, mis on muutunud ja millal.
- Riiklik perelepitus aitab vanematel omavahel rääkida. Tasuta.
- Pereteraapia või lapse psühholoog aitab, kui laps ja vanemad on valmis.
- Kui kokkulepet ei sünni, saab suhtluskorra määrata kohus. Küsi enne nõu juristilt.
Enne iga sammu küsi endalt: kas see toob lapse lähemale või lisab talle pinget?
Kui last varjatakse, viiakse ära või kolitakse kaugele
Vahel viib üks vanem lapse teise vanema teadmata ära, varjab, kus laps on, või kolib temaga teise maakonda või riiki. Laps kaotab siis korraga kodu, kooli, sõbrad ja suhte teise vanemaga. See on lapsele raske.
Mida teada
- Kui teil on ühine hooldusõigus, tuleb lapse jaoks olulised otsused, näiteks kolimine teise linna või riiki, teha koos. Kui kokkuleppele ei jõua, saab kohus anda otsustusõiguse ühele vanemale.
- Kui kardad, et last viiakse välismaale, küsi nõu juristilt. Kohus saab kohtumenetluse ajaks keelata lapse välismaale viimise ilma teise vanema nõusolekuta.
- Kui kohtu määratud suhtluskorda ei täideta, saab pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur saab kasutada abinõusid, mille kohus on ette näinud, näiteks sunniraha.
Mida teha
- Kui sa ei tea, kus laps on, või kardad tema turvalisuse pärast, helista 112.
- Kui laps on viidud välismaale, tegutse kiiresti. Pöördu advokaadi ja Justiits- ja Digiministeeriumi poole, mis on Eestis lapseröövi asjade keskasutus. Haagi konventsiooniga liitunud riikides tuleb laps üldjuhul kohe tagasi saata, kui taotlus esitatakse aasta jooksul.
- Pöördu kohaliku lastekaitsetöötaja poole ja pane kirja faktid: kuupäevad, sõnumid, kokkulepped.
- Ära too last tagasi jõuga ega omavoliliselt. See teeb lapsele veel rohkem haiget ja võib sinu olukorda kohtus halvendada.
- Kui saad lapsega rääkida, ütle talle, et ta ei ole milleski süüdi.
Kui vanem on lapsega lahkunud vägivalla eest, on esikohal turvalisus. Siis aitavad lastekaitsetöötaja ja Ohvriabi 116 006.
Ka sina vajad tuge
Kui laps sinust eemaldub, on see lein, kuigi laps elab. Häbi, viha ja abitus on tavalised tunded. Sa ei ole nendega üksi.
Süütunne on samuti tavaline. See, et laps on eemaldunud, ei tee sinust halba vanemat.
Eemaldumine puudutab sageli ka vanavanemaid ja teisi lähedasi. Ka nemad saavad hoida ust lahti.
- Räägi kellegagi, keda usaldad: sõbra, lähedase või psühholoogiga.
- Perearst saab sind suunata psühholoogi või psühhiaatri juurde.
- Tugigrupp või teised samas olukorras vanemad aitavad tunda, et sa ei ole üksi.
- Kirjuta lapsele kirju, mida sa ei pea saatma, ja hoia alles tema asjad ja pildid. Kui ta tagasi tuleb, näeb ta, et teda oodati.
- Hoolitse enda eest: uni, liikumine, inimesed sinu ümber. Laps vajab vanemat, kes jaksab oodata.
- Kui tunned, et ei jaksa enam, või mõtled endale haiget teha, helista 112.
Lapsele ja noorele
Olen kahe
vanema vahel.
Sa ei pea seda üksi kandma.
Kas mõni neist on tuttav?
- Üks vanem räägib teisest halvasti ja sul hakkab sees halb.
- Sind palutakse teisele vanemale midagi edasi öelda.
- Sinult küsitakse, mis teises kodus toimub.
- Tunned süüd, kui sul oli teise vanema juures tore.
- Tundub, et pead valima, keda sa rohkem armastad.
Kui mõni neist on tuttav, siis tea: see ei ole sinu süü. Sa ei ole ainus, kes nii tunneb. Need on täiskasvanute mured ja neid ei pea sina lahendama. Sa võid armastada mõlemat vanemat ja rääkida oma tunnetest täiskasvanuga, keda usaldad.
Kas see on minu tunne?
Vahel kuuleb laps ühe vanema kohta nii palju halba, et hakkab ise ka nii mõtlema. See ei ole sinu süü.
- Küsi endalt: kas ma tunnen nii selle pärast, mis minuga juhtus, või selle pärast, mida mulle räägiti?
- Mõtle, mida sa ise sellest vanemast mäletad.
- Sa ei pea seda üksi välja mõtlema. Räägi täiskasvanuga, keda usaldad.
- Kui sa kardad vanemat, usalda oma tunnet ja räägi sellest kohe täiskasvanule.
Täiskasvanute tüli lahendamine ei ole sinu ülesanne.
Mida sa võid öelda
- „Palun ära räägi mulle temast halvasti.“
- „Palun öelge seda teineteisele ise.“
- „Ma ei taha valida. Ma armastan teid mõlemat.“
- „Ma ei taha sellest praegu rääkida.“
- „Ma tahan ka ise öelda, mida ma arvan.“
Kellele rääkida
Vali täiskasvanu, keda sa usaldad: vanaema või vanaisa, õpetaja, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, treener.
Võid helistada ka Lasteabisse numbril 116 111. Seal vastatakse iga kell ja kõne on tasuta. Kirjutada saab lehel lasteabi.ee. Kui oled hädaohus, helista 112.
Kui sinu asi on kohtus
Kohus peab sind üldjuhul ära kuulama. Vahel määrab kohus sulle ka oma esindaja, kes aitab sinu huve kaitsta.
Sa võid öelda, mida tunned, ja küsida, mis toimub. Sa ei pea valima. Otsuse teeb kohtunik, mitte sina.
Kui sa praegu ei suhtle ühe vanemaga
Sinu tunded on päris. Sa võid oma meelt muuta, kui tahad, ja see ei ole reetmine.
Kui sa kardad, räägi sellest kohe täiskasvanuga, keda usaldad.
Märkajale
Märka. Räägi.
Suuna.
Õpetaja, treener, arst või naaber: muutust märkab sageli täiskasvanu lapse kõrval. Sinu roll on olla turvaline täiskasvanu, mitte vanemaid hinnata.
Kui lapse vanemad tülitsevad või lähevad lahku
-
Märka
- Keskendumine kaob, hinded langevad või laps loobub tegevustest, mis talle meeldisid.
- Laps on endassetõmbunud, ärrituv või nutune.
- Sagedased kõhu- ja peavalud.
- Laps muretseb, kes talle järele tuleb.
- Laps kordab ühe vanema kohta täiskasvanute väljendeid.
- Laps nimetab üht vanemat eesnimega või ütleb, et tal on ainult üks vanem.
Ükski märk üksi ei ütle, mis kodus toimub.
-
Räägi lapsega
- Leia rahulik hetk nelja silma all.
- Ütle, mida oled märganud: „Oled viimasel ajal vaiksem. Kuidas sul läheb?“
- Kuula. Ära küsitle ega paku oma seletusi.
- Ütle välja: see ei ole sinu süü ja sa ei pea poolt valima.
- Ära luba saladust hoida, kui laps võib olla ohus.
- Kuula lapse sõnu tõsiselt, aga mõtle, kas ta räägib oma kogemusest, hirmust või kellegi teise sõnadega. Laps võib olla lojaalsuskonfliktis.
- Kui laps keeldub ühest vanemast, ära vaidle ega kiida takka. Lase tal rääkida mõlemast vanemast.
-
Suuna edasi
- Kaasa oma asutuse tugispetsialist, näiteks psühholoog või sotsiaalpedagoog.
- Anna lapsele Lasteabi number 116 111.
- Soovita vanemale riiklikku perelepitust ja Tarkvanem.ee lahkumineku lehte.
- Abivajavast lapsest teata kohalikule lastekaitsetöötajale või numbril 116 111.
- Hädaohus olevast lapsest teata kohe numbril 112.
Mida mitte teha
- Ära asu kummagi vanema poolele.
- Ära hinda, kumb vanem on süüdi, ega kasuta silti „võõrandaja“.
- Ära küsitle last kodu kohta teiste kuuldes.
- Ära vahenda ühe vanema sõnumeid teisele.
116 111Lasteabi112Hädaabilapsepoolel.ee
Kui vanemate jutud lähevad lahku
Mõlemad vanemad võivad kirjeldada olukorda enda kasuks. Võõrandav vanem võib öelda, et toetab suhtlust ja laps otsustab ise. Teine vanem võib nimetada võõrandamiseks ka lapse põhjendatud hirmu.
- Ära tee järeldusi ühe vanema jutu põhjal. Kogu teavet mitmest allikast: laps, mõlemad vanemad, kool või lasteaed, arst.
- Kuula last eraldi, rahulikus kohas ja ilma vanemata.
- Pane kirja faktid: mida nägid ja kuulsid ise, kes mida ütles ja millal.
- Võrdle sõnu tegudega: kas vanem, kes ütleb, et toetab suhtlust, laseb lapsel ka päriselt teise vanemaga kohtuda ja temast hästi rääkida?
- Kahtluse korral kaasa lastekaitsetöötaja. Hinnangu annab spetsialist, mitte üks vanem.
- Arvesta, et last võivad mõjutada ka teised täiskasvanud, näiteks vanema uus elukaaslane.
- Ka võõrandav vanem võib ise abi vajada: tema käitumise taga võib olla trauma või hirm. Kui näed, et vanemal on raske, soovita talle tuge, näiteks psühholoogi või perenõustamist.
Kui töötad konfliktis perega
Töö perega, kus vanemad on tülis, on spetsialistile raske. Vanemad võivad survestada sind poolt valima ning esitada üksteise kohta korduvalt süüdistusi ja kaebusi. Mõni vanem räägib oma loo nii veenvalt, et teise vanema ja lapse vaade jääb varju.
Hoia fookus lapsel
- Jää rahulikuks ja erapooletuks. Sinu ülesanne on hoida fookust lapsel, mitte otsustada, kumb vanem on õigus.
- Veenev lugu ei pruugi olla terviklik. Kontrolli fakte ja kuula ka teist vanemat, enne kui midagi otsustad.
- Hoia silm lapsel: kuidas ta käitub, kuidas tal läheb koolis või lasteaias ja mida ta ise räägib. Lapse muutused võivad öelda rohkem kui vanemate sõnad.
- Pane tähele, kui sind kiidetakse, survestatakse või süüdistatakse selleks, et asuksid ühe vanema poolele.
- Kui märkad, et hakkad ühe vanema loole kaasa elama, peatu ja aruta juhtumit kolleegiga.
- Pea meeles ka vastupidist: sõna „manipuleerimine“ saab kasutada ka selleks, et lükata kõrvale lapse või vanema päris mure, näiteks vägivald.
Hoia ka iseennast
- Ära jää üksi. Aruta keerulisi juhtumeid kolleegi, juhi või tugispetsialistiga ning küsi supervisiooni või kovisiooni.
- Sea piirid: suhtle vanematega tööajal ja pingelises olukorras kirjalikult. Solvangutele ei pea vastama.
- Pane tähele oma väsimust: unehäired, ärrituvus, pidev juhtumile mõtlemine. See on tavaline reaktsioon raskele tööle, mitte nõrkus.
- Kui sind ähvardatakse, teavita juhti ja vajadusel politseid.
Rahulik ja toetatud spetsialist aitab last kõige rohkem. Enda eest hoolitsemine on osa tööst.
Mõlemad vanemad, kool ja lasteaed
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, on üldjuhul mõlemal õigus saada lapse kohta infot. Saada kooli, lasteaia või huviringi teated mõlemale vanemale võrdselt ja ära jäta suhtlust ainult ühe vanema kaudu käima.
Klassi- või rühmaruumis sobib lapse õiguste leht seinale ja vestluse aluseks, koolis ka inimeseõpetuse tunnis: Lapse õigused.
Mõisted
Sõnad lihtsas keeles.
Kirjeldame käitumist. Silte ei pane.
- Vanemlik võõrandamine ehk lapse pööramine teise vanema vastu
- Üks vanem mõjutab last nii, et laps hakkab ilma tegeliku põhjuseta teist vanemat tõrjuma. Seda võib teha lapsega koos või eraldi elav vanem, ka siis, kui vanemad elavad veel koos, aga ka teised täiskasvanud, näiteks uus elukaaslane või vanavanem. Last kahjustab ka suhtluse piiramine vanavanemate ja teiste lähedastega. Haiget saab ka vanem, kellest last eemale hoitakse. Lapse kaitsmine vägivalla eest ei ole võõrandamine. Võõrandav vanem ei pruugi olla pahatahtlik: taga võib olla tema trauma, hirm või lein. See ei vähenda lapse kahju, kuid ka see vanem võib vajada abi. Eestis pole mõistel ametlikku määratlust ja seda kasutatakse erinevalt.
- Emotsionaalne väärkohtlemine ehk varjatud vägivald
- Kohtlemine, mis kahjustab lapse tundeid ja arengut, kuigi kehale jälgi ei jää: pidev halvustamine, hirmutamine, süüdistamine või lapse kasutamine täiskasvanute tülis. Laps ei pruugi seda ise märgata. Lapse pööramine teise vanema vastu on üks selle vorme: laps kaotab osa lapsepõlvest ja suhtest vanemaga. See ei ole perekonnadraama ega kao iseenesest. Mida kauem see kestab, seda suurem on kahju.
- Miks selle mõiste üle vaieldakse
- Selles, et lapse ja teise vanema suhte põhjendamatu lõhkumine kahjustab last, ollakse üldiselt ühel meelel. Vaieldakse sildi üle: seda saab vanemate vaidluses kasutada relvana ja see võib varjata lähisuhtevägivalda. Seepärast soovitatakse uuringutes kirjeldada vanema konkreetset käitumist ja selle mõju lapsele. Sageli aetakse segi vanemate tüli ja võõrandamine; ühtne määratlus aitaks neid eristada ja vähendaks väärkasutust.
- Halvustamine
- Vanem räägib lapsele või lapse kuuldes teisest vanemast halvasti: süüdistab, naeruvääristab, sõimab või kirjeldab tüli nii, et teine vanem paistab halb. Sama sõnumi annavad vihjed, ohked ja silmade pööritamine. Laps võib tunda, et halvustatakse ka teda, sest ta on mõlema vanema laps. Uuringute järgi kaugeneb laps mõlemast vanemast, enim sellest, kes rohkem halvustab. Halvustamine ei ole rahulik ja eakohane jutt sellest, mis päriselt juhtus, näiteks miks laps vajab kaitset.
- Teise vanema kustutamine
- Teist vanemat eemaldatakse lapse elust samm-sammult: räägitakse „minu“, mitte „meie lapsest“, teist vanemat kutsutakse lapse ees eesnimega, uut elukaaslast nimetatakse isaks või emaks, teist vanemat ei kaasata kooli ja huvitegevuse infosse, piltidele ega tähtpäevadele. Üksik sõna või tegu ei ole veel võõrandamine. Oluline on muster, mis ütleb lapsele, et tal on ainult üks vanem.
- Lojaalsuskonflikt
- Laps tunneb, et ühe vanema armastamine teeb teisele haiget, ka siis, kui keegi teda tahtlikult ei mõjuta. Ta võib teisest vanemast vaikida, rääkida kummalegi seda, mida too kuulda tahab, või varjata, et tal oli teises kodus tore. Uuringute järgi mõjutab pidev vanemate vahele jäämine lapse heaolu.
- Põhjendatud tõrjumine
- Laps hoiab vanemast eemale päris põhjusel: vanem on olnud vägivaldne, hoolimatu või hirmutav. See ei ole võõrandamine ja laps vajab kaitset. Põhjusi võib olla ka mitu, näiteks lapse enda halb kogemus ja ühe vanema mõju korraga, seega on vaja spetsialisti hinnangut, mitte kiiret silti.
- Lapse soov ja lapse parim huvi
- Lapse soovi tuleb kuulata, kuid see ei ole alati sama mis tema parim huvi. Soovi võivad kujundada hirm, lojaalsuskonflikt, täiskasvanute surve või ühe vanema mõju. Spetsialistid hindavad, kas lapse sõnad peegeldavad tema enda kogemust ja tahet. Samas ei tohi lapse arvamust kergekäeliselt manipuleerimiseks pidada: ka vanemat tõrjuv laps võib rääkida päris kogemusest.
- Perelepitus
- Erapooletu lepitaja aitab lahku läinud vanematel kokku leppida, kus laps elab, millal ta kumbagi vanemat näeb, kuidas vanemad suhtlevad ja kui suur on elatis. Riiklik perelepitus on tasuta. Kui suhtes on olnud vägivald, ütle seda enne lepitajale või lastekaitsetöötajale: siis ei pruugi lepitus sobida ja esikohal on turvalisus.
- Hooldusõigus ja suhtluskord
- Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda, suhtluskord on kokkulepe või kohtulahend selle kohta, millal laps kummagi vanemaga on. Lahkuminekul jääb ühine hooldusõigus üldjuhul alles; kui vanemad olulises küsimuses kokku ei lepi, võib kohus anda otsustusõiguse ühele vanemale. Vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda ka siis, kui laps tema juures ei ela, ja seadus kohustab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
- Kaasvanemlus
- Lahku läinud vanemad jäävad lapse vanemateks ja teevad lapse asjades koostööd: lepivad kokku, hoiavad teineteist kursis ega tee last sõnumitoojaks. Kui iga vestlus lõpeb tülis, aitab paralleelne vanemlus: kumbki hoolitseb lapse eest oma ajal ja omavahel suheldakse lühidalt, viisakalt ja kirjalikult.
- Lapse ebaseaduslik äraviimine välismaale
- Vanem viib lapse teise vanema nõusolekuta teise riiki või jätab ta sinna ja rikub nii teise vanema hooldusõigust. Selliseid juhtumeid lahendatakse Haagi lapseröövi konventsiooni alusel; Eestis tegeleb nendega Justiits- ja Digiministeerium. Vaata ka: Kui last varjatakse, viiakse ära või kolitakse kaugele.
Kust abi saab
Sa ei pea olema üksi.
Numbrid ja kohad, kuhu pöörduda.
Helista
- 112Hädaabi. Kui keegi on ohus.
- 116 111Lasteabi. Lapsele ja igaühele, kes lapse pärast muretseb. Ööpäev läbi, tasuta. lasteabi.ee
- 116 006Ohvriabi. Vägivalda kogenule. Ööpäev läbi, tasuta. palunabi.ee
Kui on vägivald või oht
Turvalisus on alati esikohal. Kui keegi on kohe ohus, helista 112.
Lapsele
Kui keegi teeb sulle haiget või sa kardad kodus olla, räägi sellest kohe täiskasvanule, keda usaldad, või helista 116 111.
Lapsevanemale
Lehe soovitused eeldavad, et lapsel on mõlema vanema juures turvaline. Kui sina või laps olete kogenud vägivalda, on esikohal turvalisus, mitte suhtlemine iga hinna eest. Ka see, kui laps näeb või kuuleb vägivalda vanemate vahel, kahjustab teda. Vägivald ei ole tüli: kui üks vanem kontrollib, ähvardab või lööb, ei ole see kahe võrdse poole vaidlus. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 nõustab ööpäev läbi.
Märkajale
Ära uuri asja ise edasi ega räägi kahtlusest vanemaga, kes võib olla ohu allikas. Teata lastekaitsetöötajale või numbril 116 111. Eestis on igaühel kohustus abivajavast lapsest teatada.
Veel abi
- Riiklik perelepitus. Aitab vanematel lapse elukorralduses kokku leppida. Tasuta. sotsiaalkindlustusamet.ee/lahkuminek
- Kohalik lastekaitsetöötaja. Sinu valla- või linnavalitsuses. Pöörduda võib igaüks.
- Tarkvanem.ee. Nõu lahkumineku kohta ja vastused vanemate küsimustele. tarkvanem.ee
- Justiits- ja Digiministeerium. Kui laps on viidud välismaale: Eesti keskasutus lapseröövi asjades. justdigi.ee
Lehest
lapse poolel
Miks „Lapse poolel“
Kogu selle lehe mõte on olla lapse poolel. Vanemate tülis jääb laps nende vahele: teda tõmmatakse kahele poole või püütakse teadlikult ühe vanema poolele võita. Ometi on ta mõlema vanema laps ja vajab neid mõlemat. Lapse poolel saab olla iga täiskasvanu, kes hoiab teda tülist eemal ega pane teda valima. Kõige rohkem saavad seda teha vanemad ise.
Lahkuminek ja sellega seotud otsused on vanemate vastutus. Last kuulatakse ja tema arvamusega arvestatakse, aga otsustama teda ei panda. Arvamust avaldada on lapse õigus, mitte kohustus. Uuringud näitavad, et lapse toimetulek lahkumineku järel sõltub suuresti sellest, kui palju vanemad tülitsevad ja kas laps tunneb end nende vahele jäänuna.
Laps ei ole alati ainus, kes kannatab. Haiget võib saada ka vanem, kellest last eemale hoitakse või keda lapse silmis halvustatakse. Ka tema valu on oluline. Uuringutes räägivad sellised vanemad, et olukord on mõjutanud nende tundeid, tervist, rahaasju ja suhteid ning et nad vajaksid rohkem mõistmist ja tuge. Kui see on lapsele turvaline ja tema huvides, tasub toetada tema suhet mõlema vanemaga.
Miks see leht on olemas
Üldist nõu lahkumineku kohta leiab Tarkvanem.ee lehelt. Siin on koos see, mida mujal on vähe: lapse õigused lihtsas keeles, sisu lapsele endale ja lühike juhis märkajale: õpetajale, lasteaiaõpetajale, sotsiaalpedagoogile, sotsiaaltöötajale või teisele täiskasvanule lapse kõrval.
Neli põhimõtet
- Turvalisus on esikohal. Ükski soovitus ei tähenda, et laps peab suhtlema vanemaga, kes on vägivaldne.
- Kirjeldame käitumist, ei pane silte. Leht ei ütle, kes on süüdi.
- Lihtne keel. Iga leht peab olema arusaadav ka murega ja väsinud inimesele.
- Last kuulatakse, kuid laps ei otsusta. Lapse soov võib olla mõjutatud hirmust, lojaalsusest või täiskasvanu survest. Seepärast võtame lapse sõnu tõsiselt, kuid ei pane talle täiskasvanute otsuse koormat.
Turvalisus ja privaatsus
Leht ei kasuta küpsiseid ega jälgimist ega laadi midagi teistest serveritest. Külastatud lehed jäävad brauseri ajalukku, vajadusel kustuta see.
Allikad
Lehe tekstid põhinevad nendel allikatel. Enamik allikaid on tasuta loetavad. Mõne teadusartikli täistekst on tasuline; nende puhul tuginevad lehe väited artikli avalikule kokkuvõttele, mis on lingi taga tasuta loetav.
Õigus ja juhendid
- ÜRO lapse õiguste konventsioon, artiklid 9, 12 ja 19.
- Lastekaitseseadus, § 27 ja § 31: kohustus teatada abivajavast ja hädaohus olevast lapsest.
- Tarkvanem.ee, „Lahkuminek ja lahutus paarisuhtes“.
- Sotsiaalkindlustusamet, riiklik perelepitus.
- ÜRO lapse õiguste komitee, üldkommentaar nr 12 (2009): lapse õigus olla ära kuulatud, punktid 16 ja 51–52.
- Haagi 25. oktoobri 1980. aasta konventsioon lapse rahvusvahelise ebaseadusliku äraviimise tsiviilõiguslike aspektide kohta, artikkel 12.
- Perekonnaseadus, § 119, § 137, § 143 ja § 145: ühine hooldusõigus, otsustusõigus ja suhtlemine lapsega.
- Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (Istanbuli konventsioon), artikkel 48.
- Euroopa e-õiguskeskkond, teave lapsega teise riiki kolimise kohta (Eesti).
- Linnumäe, C. (2021). „Sunnivahendite kohaldamisest suhtluskorra lahendite täitmisel“. Õiguskeel, 4/2021.
Eesti uuringud ja artiklid
- Evelin Raadik, „Laste võõrandamine vanemast Eestis: kolm asjaolu, mida on vaja kiiresti muuta“, ajakiri Sotsiaaltöö 4/2025.
- Tartu Ülikool (RAKE), „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine“. Autorid: K. Luhamaa, A. Markina, M. Puniste, T. Taal, T. Uusen-Nacke, H. Urmann. Sotsiaalministeeriumi tellimusel, 2026.
Vanemate tüli ja laps
- Rowen, J. ja Emery, R. (2018). Parental Denigration: A Form of Conflict that Typically Backfires. Family Court Review, 56(2), 258–268.
- Harold, G. T. ja Sellers, R. (2018). Annual Research Review: Interparental conflict and youth psychopathology: an evidence review and practice focused update. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 59(4), 374–402.
- Schrodt, P. (2025). Interparental conflict and parent–child triangulation: a meta-analytical review of children feeling caught between parents. Human Communication Research, 52(2), 77–89.
- Kitzmann, K. M., Gaylord, N. K., Holt, A. R. ja Kenny, E. D. (2003). Child witnesses to domestic violence: A meta-analytic review. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 71(2), 339–352.
Võõrandamine ja tõrjutud vanem
- Poustie, C., Matthewson, M. ja Balmer, S. (2018). The Forgotten Parent: The Targeted Parent Perspective of Parental Alienation. Journal of Family Issues, 39(12), 3298–3323.
- Lee-Maturana, S., Matthewson, M. L. ja Dwan, C. (2020). Targeted Parents Surviving Parental Alienation: Consequences of the Alienation and Coping Strategies. Journal of Child and Family Studies, 29(8), 2268–2280.
- Kelly, J. B. ja Johnston, J. R. (2001). The Alienated Child: A Reformulation of Parental Alienation Syndrome. Family Court Review, 39(3), 249–266.
- Fidler, B. J. ja Bala, N. (2010). Children Resisting Postseparation Contact with a Parent: Concepts, Controversies, and Conundrums. Family Court Review, 48(1), 10–47.
Vanemliku võõrandamise mõiste ja selle käsitlemine vägivallana on teaduses vaieldavad. Loe lähemalt: Miks selle mõiste üle vaieldakse.
Spetsialisti töö
- Sudland, C. (2020). Challenges and dilemmas working with high-conflict families in child protection casework. Child & Family Social Work, 25(2), 248–255.
- Sudland, C. (2023). Child protection investigations of child custody cases in Norway: caseworkers’ obstacles and coping strategies. Nordic Social Work Research, 13(2), 293–305.
- Saini, M., Black, T., Godbout, E. ja Deljavan, S. (2019). Feeling the pressure to take sides: A survey of child protection workers’ experiences about responding to allegations of child maltreatment within the context of child custody disputes. Children and Youth Services Review, 96, 127–133.
- McFadden, P., Campbell, A. ja Taylor, B. (2015). Resilience and Burnout in Child Protection Social Work: Individual and Organisational Themes from a Systematic Literature Review. British Journal of Social Work, 45(5), 1546–1563.